Matemaatika · Algebra · Kontrolltöö V–G

Võrratused ja
Võrratussüsteemid

Täielik õppematerjal · Teooriat, näiteid ja lahendamise reegleid

1

Võrratuste põhimõisted

Definitsioon
Võratus on matemaatiline avaldis, mis kirjeldab kahe suuruse vahelist järjestussuhet märkidega <, >, või .
Põhireeglid
ToimingReegel
Liitmine / lahutamineMõlemale poolele liita/lahutada sama arv — märk ei muutu
Korrutamine / jagamine positiivse arvugaMärk ei muutu
Korrutamine / jagamine negatiivse arvugaMärk pöördub (< muutub >, ≤ muutub ≥ jne)
⚠ Tähelepanu! Kõige levinum viga: negatiivse arvuga jagades/korrutades unustatakse märki pöörata!
2

Lineaarne võratus

Lahendamise sammud

  1. Ava sulud (vajadusel)
  2. Liigu muutujad ühele poole, arvud teisele
  3. Jaga/korruta — pöörake märki, kui jagad negatiivsega!
  4. Kirjuta lahend lõiguna või arvteljel
a) 12x − 2 > 17x − 1
12x − 17x > −1 + 2 −5x > 1 x < −1/5 ← märk pöördub, jagame −5-ga!
x ∈ (−∞; −⅕)
b) (3x−1)/2 − x ≤ 2
Korrutame kõik 2-ga: 3x − 1 − 2x ≤ 4 x ≤ 5
x ∈ (−∞; 5]
3

Ruutkolmliige ja ruutvõratus

Definitsioon
Ruutvõratus on kujul ax² + bx + c ≥ 0 (või <, >, ≤). Lahend sõltub paraboli asendist.
Lahendamise skeem
  1. Leia ruutkolmliikme nullid (x₁, x₂) diskriminandi kaudu: D = b² − 4ac
  2. Määra paraboli "suund" (a > 0 → haru üles, a < 0 → haru alla)
  3. Rakenda allpool olevat tabelit
Tingimusax² + bx + c > 0ax² + bx + c < 0
a > 0, D > 0x < x₁ või x > x₂x₁ < x < x₂
a < 0, D > 0x₁ < x < x₂x < x₁ või x > x₂
D < 0, a > 0x ∈ ℝ (kõik arvud)lahend puudub
D < 0, a < 0lahend puudubx ∈ ℝ (kõik arvud)
c) −2x² + 3x + 2 ≥ 0
D = 3² − 4·(−2)·2 = 9 + 16 = 25 x₁ = (−3 − 5) / (2·(−2)) = −8/(−4) = 2 x₂ = (−3 + 5) / (2·(−2)) = 2/(−4) = −½ a = −2 < 0, seega parabool haru alla → −2x² + 3x + 2 ≥ 0 nullide VAHEL:
x ∈ [−½; 2]
4

Kõrgema astme ja ratsionaalne võratus

Intervallide meetod (märkide skeem)
  1. Vii kõik ühele poole: f(x) > 0 (või ≥ 0, < 0, ≤ 0)
  2. Tegurda lugeja ja nimetaja — leia kriitilised punktid (nullid)
  3. Märgi kriitilised punktid arvteljele — nad jagavad telje intervallideks
  4. Uuri märki igas intervallis (asenda testpunkt)
  5. Vali nõutava märgiga intervallid; kontrolli, kas piirid kuuluvad lahendusse
⚠ Ratsionaalsel võratusel: nimetaja nullkohad ei kuulu kunagi lahendusse (jaga nulliga on keelatud)!
d) −x(1−x)³(x²−1)(x+1) < 0
Tegurda: x²−1 = (x−1)(x+1) → −x(1−x)³(x−1)(x+1)(x+1) < 0 → −x · (−1)³(x−1)³ · (x−1)(x+1)² < 0 Sest (1−x) = −(x−1): → −x · (−1)³(x−1)³ · (x−1)(x+1)² < 0 = −x · (−1)(x−1)³ · (x−1)(x+1)² < 0 = x(x−1)⁴(x+1)² < 0 (x−1)⁴ ≥ 0 alati; (x+1)² ≥ 0 alati → Märk sõltub x-st: x < 0: lahend on x < 0, x ≠ −1, x ≠ 1
x ∈ (−∞; 0) \ {−1}
e) (x+1)²(x−4) / (x+8) ≥ 0
Kriitilised punktid: x = −1, x = 4, x = −8 (x+1)² ≥ 0 alati → märki muutab ainult (x−4) ja (x+8) Intervallide analüüs: x < −8 : (−)(−) / (−) = − < 0 ✗ −8 < x < −1: (−)(−) / (+) = + > 0 ✓ x = −1: 0 / (pos) = 0 ≥ 0 ✓ −1 < x < 4: (−)(+) → negatiivseks... tegelikult (+)(−)/(+) = − < 0 ✗ x = 4: pos · 0 / pos = 0 ≥ 0 ✓ x > 4: (+)(+)/(+) = + > 0 ✓
x ∈ (−8; −1] ∪ [4; +∞)
5

Absoluutväärtuse võratus

Põhivalemid

|f(x)| < a (a > 0)

−a < f(x) < a
Lahend on vahemik keskel

|f(x)| > a (a > 0)

f(x) < −a VÕI f(x) > a
Lahend on kaks eraldi poolt

|f(x)| = |g(x)|

f(x) = g(x) VÕI f(x) = −g(x)
Kaks võrrandit

|f(x)| ≥ 2x + 6

f(x) ≥ 2x+6 VÕI f(x) ≤ −(2x+6)
Kahe haru ühend
f) |5 − x| = |x + 4|
Juht 1: 5 − x = x + 4 → 1 = 2x → x = ½ Juht 2: 5 − x = −(x + 4) → 5 − x = −x − 4 → 5 = −4 (võimatu!)
x = ½
h) |x + 4| ≥ 2x + 6
Juht 1: x + 4 ≥ 2x + 6 (kehtib, kui x + 4 ≥ 0, st x ≥ −4) → −2 ≥ x ja x ≥ −4 → −4 ≤ x ≤ −2 Juht 2: −(x + 4) ≥ 2x + 6 (kehtib, kui x + 4 < 0, st x < −4) → −x − 4 ≥ 2x + 6 → −10 ≥ 3x → x ≤ −10/3 ≈ −3,33 Kombineerides x < −4 ja x ≤ −10/3 → x < −4
x ∈ (−∞; −4) ∪ [−4; −2] = (−∞; −2]
6

Võrratussüsteemid

Definitsioon
Võrratussüsteemi lahend on kõigi tingimuste üheaegne täitumine — lõikumiskomplekt.
Lahendamine
  1. Lahenda iga võratus eraldi
  2. Kujuta mõlemad lahendid arvteljel
  3. Leia ühisosa (lõikumine)
Ülesanne 2:
{ (6−x)(x+3) ≥ 0 { x² − 5x + 6 ≤ 0 Esimene: (6−x)(x+3) ≥ 0 Nullid: x = 6 ja x = −3 (−)(−) positiivne väljaspool, positiivne vahel? Proovi x=0: (6)(3)=18>0 ✓ → x ∈ [−3; 6] Teine: x² − 5x + 6 ≤ 0 D = 25 − 24 = 1; x₁ = 2, x₂ = 3 a = 1 > 0, parabool haru üles → ≤ 0 nullide vahel → x ∈ [2; 3] Ühisosa: [−3; 6] ∩ [2; 3] = [2; 3] Suurim täisarvuline lahend: x = 3
Suurim täisarv: x = 3
7

Graafiline meetod

Millal kasutada?

Kui on antud kaks funktsiooni ja küsitakse, milliste x väärtuste korral üks on suurem teisest.

Meetod
  1. Joonista mõlema funktsiooni graafik
  2. Leia lõikepunktid (seadistuskohtades on f(x) = g(x))
  3. Vaata, kumma graafik asub ülemal, millises intervallis
  4. Kirjuta vastus intervallidena
Ülesanne 3: Milliste x väärtuste korral x² − 2x − 1 > −x + 1 ?
Leia lõikepunktid: x² − 2x − 1 = −x + 1 x² − x − 2 = 0 (x − 2)(x + 1) = 0 x₁ = −1, x₂ = 2 → lõikepunktid (−1; 2) ja (2; −1... eik, (2; ?) Kontrolli: x=2: −x+1 = −1 ja x²−2x−1 = 4−4−1 = −1 ✓ Paraabol on sirgest KÕRGEMAL väljapool lõikepunkte: Arvtelg: parabool > sirge, kui x < −1 või x > 2
x ∈ (−∞; −1) ∪ (2; +∞)

Märkus: Mõnel juhul lubab ülesanne lugeda vastuse otse graafikult — vaata, kus parabool on sirgest kõrgemal (ülemal).

8

Ratsionaalne võratus: vii kõigepealt ühele poole!

⚠ Kõige levinum viga ratsionaalsetel võratusel: Korrutada mõlemat poolt (x+1)-ga ilma märki muutmata — aga me ei tea, kas (x+1) on positiivne või negatiivne! Selle asemel: vii kõik ühele poole nullist.
Õige meetod
  1. Vii kõik vasemale poole: f(x)/g(x) − c > 0 kujule
  2. Vii ühise nimetaja alla üheks murruga
  3. Rakenda intervallide meetodit lugejale ja nimetajale
g) (2x+1)/(x+1) > −2
Samm 1: Vii kõik ühele poole (2x+1)/(x+1) + 2 > 0 Samm 2: Ühine nimetaja (2x+1)/(x+1) + 2(x+1)/(x+1) > 0 (2x+1 + 2x+2) / (x+1) > 0 (4x+3) / (x+1) > 0 Samm 3: Kriitilised punktid Lugeja null: 4x+3 = 0 → x = −¾ Nimetaja null: x+1 = 0 → x = −1 (EI kuulu lahendusse!) Samm 4: Märgiskeem (vt allpool)
Tegur x < −1 x = −1 −1 < x < −¾ x = −¾ x > −¾
(4x+3) 0 +
(x+1) 0 + + +
Murru märk + ✓ − ✗ 0 ✗ + ✓
x ∈ (−∞; −1) ∪ (−¾; +∞)

x = −1 ei kuulu, sest nimetaja = 0 (jagamine nulliga on keelatud!)
x = −¾ ei kuulu, sest tingimus on range > (mitte ≥)

9

Märgiskeem — universaalne visuaalne meetod

Märgiskeemi koostamine samm-sammult
  1. Kirjuta kõik tegurid eraldi ridadena tabelisse
  2. Märgi iga teguri nullkohad arvteljele (veerud tabelis)
  3. Täida iga teguri märk igas intervallis (+ või −)
  4. Korruta märgid ridade kaupa — saad koguavaldise märgi
  5. Vali nõutava märgiga intervallid; kontrolli piirpunktide kuulumist
Kasulikud märgireegud
TegurKäitumine nullkohasMärki muutub?
(x − a)¹null, astme 1Jah — märk pöördub
(x − a)²null, astme 2Ei — jääb samaks (ruut ≥ 0)
(x − a)³null, astme 3Jah — märk pöördub (paaritu aste)
(x − a)ⁿ, n paarisnullEi — märk ei muutu
(x − a)ⁿ, n paaritunullJah — märk pöördub
Näide täielikust märgiskeemist: (x+1)²(x−4)/(x+8) ≥ 0
Tegur x < −8 x=−8 −8<x<−1 x=−1 −1<x<4 x=4 x > 4
(x+1)² + + + 0 + + +
(x−4) 0 +
(x+8) 0 + + + + +
Kogu märk − ✗ + ✓ 0 ✓ − ✗ 0 ✓ + ✓
x ∈ (−8; −1] ∪ [4; +∞)
10

Parameetriga võrratused

Mis on parameeter?
Parameeter on teine täht (tavaliselt a, k või m), mida käsitletakse konstandina. Ülesandes küsitakse: "milliste parameetri väärtuste korral kehtib tingimus?"
Lahendamise skeem
  1. Lahenda võratus x suhtes nii nagu tavaliselt
  2. Jaga juhtumiteks parameetri väärtuste järgi (nt a > 0, a = 0, a < 0)
  3. Iga juhtumi korral kirjuta vastus eraldi
Näide: Lahenda võratus ax > 3 parameetri a suhtes
Juhtum 1: a > 0 x > 3/a Juhtum 2: a = 0 0 > 3 — see on alati vale! → lahend puudub Juhtum 3: a < 0 Jagame negatiivse arvuga → märk pöördub! x < 3/a
TingimusLahend
a > 0x ∈ (3/a; +∞)
a = 0lahend puudub
a < 0x ∈ (−∞; 3/a)
Raskem näide: Leia a väärtused, mille korral x² − 2ax + a² − 1 < 0 on lahenditega
See on ruutvõratus kujul x² − 2ax + (a²−1) < 0 Ruutvõratus on lahenditega ⟺ D > 0 (paraboolil on kaks reaalset nullkohta) D = (2a)² − 4·1·(a²−1) = 4a² − 4a² + 4 = 4 > 0 D = 4 > 0 alati, sõltumata a väärtusest!
Kõikide a ∈ ℝ korral on võratusel lahendid.
11

Harjutusülesanded

Lahenda iseseisvalt

Proovi esmalt ise lahendada, seejärel kontrolli vastu!

HARJUTUS 1 — LINEAARNE
3(x − 2) > 5x + 4
▶ Näita lahendust
3x − 6 > 5x + 4 −2x > 10 x < −5 ← jagame −2-ga, märk pöördub!
x ∈ (−∞; −5)
HARJUTUS 2 — RUUTVÕRATUS
x² − x − 6 < 0
▶ Näita lahendust
Nullid: x² − x − 6 = 0 → (x−3)(x+2) = 0 x₁ = −2, x₂ = 3 a = 1 > 0, parabool haru üles < 0 nullide VAHEL
x ∈ (−2; 3)
HARJUTUS 3 — RATSIONAALNE
(x − 1)/(x + 2) ≤ 0
▶ Näita lahendust
Kriitilised punktid: x = 1 (lugeja null) ja x = −2 (nimetaja null, EI kuulu!) Märgiskeem: x < −2: (−)/(−) = + > 0 ✗ −2 < x < 1: (−)/(+) = − < 0 ✓ x = 1: 0/(+) = 0 ≤ 0 ✓ x > 1: (+)/(+) = + > 0 ✗
x ∈ (−2; 1]
HARJUTUS 4 — ABSOLUUTVÄÄRTUS
|2x − 3| ≤ 5
▶ Näita lahendust
|f(x)| ≤ a ⟺ −a ≤ f(x) ≤ a −5 ≤ 2x − 3 ≤ 5 −2 ≤ 2x ≤ 8 −1 ≤ x ≤ 4
x ∈ [−1; 4]
HARJUTUS 5 — RATSIONAALNE (VII ÜHELE POOLE)
x/(x − 3) > 2
▶ Näita lahendust
Vii kõik ühele poole: x/(x−3) − 2 > 0 Ühine nimetaja: x/(x−3) − 2(x−3)/(x−3) > 0 (x − 2x + 6) / (x−3) > 0 (−x + 6) / (x−3) > 0 Kriitilised punktid: x = 6 (lugeja) ja x = 3 (nimetaja, EI kuulu!) Märgiskeem: x < 3: (+)/(−) < 0 ✗ 3 < x < 6: (+)/(+) > 0 ✓ x = 6: 0/(+) = 0, range > ✗ x > 6: (−)/(+) < 0 ✗
x ∈ (3; 6)
HARJUTUS 6 — SÜSTEEM
{ x² − 4 < 0
  x + 1 > 0
▶ Näita lahendust
Esimene: x² − 4 < 0 → (x−2)(x+2) < 0 → x ∈ (−2; 2) Teine: x + 1 > 0 → x > −1 → x ∈ (−1; +∞) Ühisosa: (−2; 2) ∩ (−1; +∞) = (−1; 2)
x ∈ (−1; 2)
12

Kokkuvõte ja meelespea

Kirjutamisviisid — samaväärsed
Lõigu kujuHulga kujuTähendus
a < x < b(a; b)vahemik, piirid ei kuulu
a ≤ x ≤ b[a; b]vahemik, piirid kuuluvad
x > a(a; +∞)pool-sirge
x ≤ a(−∞; a]pool-sirge, piir kuulub
x ∈ ℝ(−∞; +∞)kõik reaalsed arvud