Kaldmäe · Kontson · Matiisen · Pais — Funktsioonid. Arvjadad. Eksponent- ja logaritmfunktsioon
Jada on arvude loend kindlas järjestuses. Iga jada arvu nimetatakse jada liikmeks (elemendiks). Liikmed on nummerdatud: esimene, teine, kolmas jne.
Jada tähistatakse üldiselt nii: (aₙ) ehk a₁, a₂, a₃, …, aₙ, …
a₁ — jada esimene liige
a₂ — jada teine liige
aₙ — jada n-es liige (üldliige)
aₙ₊₁ — liige, mis järgneb aₙ-le
Jada: 2, 5, 8, 11, 14, …
a₁ = 2, a₂ = 5, a₃ = 8
Iga järgmine liige on 3 võrra suurem eelmisest.
Iga kahe naaberliikmete vaheline nihe on konstantne: +3
Iga järgmine liige on suurem eelmisest.
Näide: 1, 3, 5, 7, 9, …
Iga järgmine liige on väiksem eelmisest.
Näide: 10, 7, 4, 1, −2, …
Kõik liikmed on võrdsed ehk ühesuurused.
Näide: 5, 5, 5, 5, 5, …
Vaata naaberliikme vahet: aₙ₊₁ − aₙ
Jada üldliige ehk aₙ on valem, mis annab jada iga liikme väärtuse tema järjekorranumbri n kaudu. Sisestades n = 1, 2, 3, … saad vastavad jada liikmed.
Üldliige on nagu "retsept" — sisesta jadanumber n ja saad vastava jada liikme. Sa ei pea kõiki eelmisi liikmeid arvutama.
Aritmeetiline jada on jada, kus iga järgmine liige saadakse eelmisele konstantse arvu liitmisega. Seda konstanti nimetatakse aritmeetilise jada diferentsiks ja tähistatakse d-ga.
d = a₂ − a₁ = a₃ − a₂ = aₙ₊₁ − aₙ
Lahuta igast liikmest eelmine — kui tulemus on alati sama, on tegu aritmeetilise jadaga!
1, 4, 7, 10, 13 → d = +3 (kasvav)
20, 15, 10, 5, 0 → d = −5 (kahanev)
7, 7, 7, 7, 7 → d = 0 (konstantne)
Aritmeetiline jada võib olla kasvav (d > 0), kahanev (d < 0) või konstantne (d = 0). Konstantne jada on aritmeetilise jada erijuht.
Aritmeetilises jadas kasvab iga liige diferentsi d võrra. Kuni n-nda liikmeni on lisatud d-d kokku (n−1) korda:
Jada: 3, 7, 11, 15, … Leia a₁₂.
Aritmeetilises jadas a₁ = 5 ja a₆ = 25. Leia diferents d ja a₁₀.
Aritmeetilise jada n esimese liikme summa tähistatakse Sₙ:
Kirjutame summa kaks korda — üks otse, teine tagurpidi:
Asendame aₙ = a₁ + (n−1)d esimesse valemisse:
Leia aritmeetilise jada 3, 7, 11, …, 47 liikmete summa.
Aritmeetiline jada: a₁ = 5, d = 3. Leia 10 esimese liikme summa S₁₀.
Leia summeerida 1 + 2 + 3 + … + 100
aₙ = a₁ + (n−1)·d
Iga liikme leidmiseks.
d = aₙ₊₁ − aₙ
Alati üks ja sama vahe.
Sₙ = n·(a₁+aₙ)/2
Esimene + viimane, jagatud 2-ga, korda n.
Diferents positiivne = kasvav aritmeetiline jada.
Diferents negatiivne = kahanev aritmeetiline jada.
Diferents null = konstantne jada (erijuht).